Kunstjärve imbumisvastast membraani kasutatakse üldiselt imbumisvastase vahendina tehisjärvede ehitusprojektides. Tootetehnoloogia pideva täiustamisega on tehisjärve imbumisvastast membraani laialdaselt kasutatud ka veehoidlate reguleerimisel. Kuigi reservuaari pealekandmisprotsessi kvaliteet on tehisjärve omast madalam, on ehituse nõuded siiski väga ranged, millel on teatav mõju ka ehituskeskkonnale. Täna tutvustame teile ettevaatusabinõusid tehisjärve imbumisvastase membraani kasutamisel veehoidlate reguleerimisel.
Kunstliku järve veehoidla ja reguleerimistiigi kasutamine mitte ainult ei kogune vihmavett üleujutuste ajal, vaid ka paneb vihmavee osakesed suures osas settima ja seejärel aja jooksul jõgedesse voolama, mis võib mängida olulist rolli veekogu reguleerimisel. Tavaliselt ehitatakse reservuaarid vastavalt kohale ja ajale ning enamik neist on kunstlikult ehitatud. Veevarude infiltratsiooni vältimiseks paigaldatakse imbumisvastased membraanid, et saavutada vee säilitamise efekt.
Kunstliku järve imbumisvastase membraani ehitamisel on peamine küsimus, mida tuleb arvestada, alumise drenaažikraavi ehitamine. Veehoidla alumise drenaažikraavi ehitamisel tuleb hoolikalt käsitleda basseini põhja tasasust. Kuna basseini põhja pindala on suur, esineb paratamatult puudujääke. Siiski on vaja tagada, et puuduvad teravad eendid, et vältida materjalide kahjustamist. Pärast tampimist ja tasandamist tuleks samal ajal arvestada ka alumise drenaažikraavi tasasust.
Teine probleem on see, et veehoidla nõlva töötlemisel peame pöörama tähelepanu tehisjärve imbumisvastase membraani libisemisvastasele probleemile. Ankurduskraavi kaevamise ja üleminekukihi betoonkonstruktsiooni ajal saame kavandada konkreetse ehitusprojekti ja suhelda juhtkonnaga. Pärast planeerimist ja personaliga suhtlemist viiakse läbi järgmine ehitusetapp. Iga kord, kui töö on lõpule viidud, tuleb see õigeaegselt vastu võtta, et kinnitada ehitustulemuse kvalifitseerimist enne järgmise töö teostamist!
Postituse aeg: 22. mai 2025
